Ühe eriala õppimine ja sellel erialal aastakümnete kaupa töötamine on enamike inimeste jaoks minevikku jäänud. Vertikaalsest karjäärist märksa levinumaks on muutunud horisontaalne karjäär, kus ühe valdkonna tippspetsialistist võib teises valdkonnas uuesti õpipoisina alustada.
Horisontaalse karjääri kasuks räägib ka tõsiasi, et tegelikult ei ole Eestis probleemiks tööpuudus üldiselt, vaid pigem on ainult teatud valdkondades ja sektorites suur tööjõupuudus. See tähendab, et tööd on piisavalt ning see on vaja vaid üles leida.
Kõige tavalisemaks töö leidmise viisiks on erinevatel tööportaalidel ja ajalehekuulutustel silma peal hoidmine ning ootamine, kas sinna ilmub mingi amet, mis silma särama paneb. Samas ei tasu ainult sellega piirduda, vaid olla julge ja teha rohkemgi, eriti kui on kindel soov praeguselt töökohalt edasi liikuda.
Kui huvi pakub mingi kindel eriala või ametikoht ja tead vastavas valdkonnas töötavaid sõpru või tuttavaid, tasub alati neilt uurida, kas ettevõttel on plaanis rohkem inimesi palgata.
Samamoodi saab neilt uurida, mis muutused valdkonda ees ootavad. Tihtipeale liigub selline informatsioon erialastes ringkondades tunduvalt varem, kui see avalikkuse ette jõuab. Nii ei ole ka vabad töökohad alati esimesena avalikes kuulutustes, vaid ettevõtjate tutvusringkonnas on need teada.
Muretseda pole vaja ka olukorras, kus unistuste ettevõttes ei tööta sõpru või tuttavaid. Kuigi see võib tunduda harjumatu, tasub personaliosakonnale kiri saata, ennast tutvustada ja tunda huvi selle vastu, kas ettevõttel on plaani lähiajal kedagi juurde palgata. Isegi kui vastatakse, et seda plaani ei ole, piisab ühest meeldivast e-mailist, et personalile meelde jääda. Täitsa võimalik, et kui neil läheb uut töötajat vaja, pöördutakse sobivusel juba sinu poole otse.
Nagu algul sai mainitud, võib julgelt vaadata ka teisi valdkondasid ja erialasid. Muidugi on uues valdkonnas pisut keerulisem endale kindlat jalgealust leida, kuid kõik sõltub suhtumisest, varasemast kogemusest ja sellest, kuidas seda kogemust rakendada.
Lisaks otsesele töökogemusele võib kasu olla ka hobidest või vabatahtlikust tegevusest, mille kaudu oled vajaliku erialaga seotud olnud.
Valdkonna vahetus ei pruugi tähendada täiesti nullist alustamist. Näiteks hotellinduses töötav müügikonsultant saab automüügifirmas endiselt oma müügioskuseid kasutada – tal on vaja juurde õppida vaid autodesse puutuv. Samamoodi võib ta jääda hotellindusse, aga liikuda müügiosakonnast reklaamiosakonda, kus ta saab ära kasutada müügitöö käigus omandatud teadmisi ja klientidega suhtlemise oskuseid. Mitmed vabad töökohad on müügisektoris – kui oled klienditeenindusega kokku puutunud, on head eeldused kandideerimiseks olemas. Seda sõltumata valdkonnast.
Kandideerides uuele töökohale on vaja tõestada, et just sina oled parim valik. Seda ei saa teha endasse uskumata. Eestlastele kipub olema omane oma oskusi ja saavutusi pisendada ning neist rääkimist pigem vältida. Tööle kandideerides on vaja käituda aga risti vastupidiselt – keegi teine ei tea, mis on sinu oskused ja tugevused ning seda on vaja neile tõestada.
Kui tagasihoidlikkus sunnib oma kogemusi varjama või neist ebaõiglaselt vähe rääkima, ei saa tööandja õiget pilti ja võib teha sinu jaoks negatiivse otsuse. Iseendasse uskudes ning oma oskusi ja teadmisi enesekindlalt reklaamides jääb sinust mulje kui inimesest, kes teab, mida ta teeb.
Kui oled kahevahel, kas kandideerida huvipakkuvale positsioonile või mitte, tasub alati kandideerida. Kandideerimine ei pea tähendama, et nüüd peab kindlasti olemasolevast töökohast loobuma ja ükskõik millise pakkumise vastu võtma.
Ka kandideerimisprotsessi läbitegemine on juba omaette kogemus ja kui selgub, et sa ei ole ametile parim valik, võidakse CV meelde jätta ja sobivama positsiooni vabanemisel ühendust võtta. Oma CV saatmine ja tööintervjuul käimine ei võta tükki küljest, kuid võib ootamatult palju juurde anda.