Töö otsimisel on määrav esmamulje

 

Vastupidiselt arvatule, kujuneb ülemusel sinust esmamulje juba kaugelt enne seda, kui sa üldse uksest sisse astud, et intervjuule tulla. Kuidas seda kõike aga enda heaks ära kasutada? Tegelikult polegi see väga keeruline.

 

Ära jäta midagi juhuse hooleks

Kõik algab muidugi CV-st, mis on tööandjale sinuga esimeseks kokkupuuteks. Kandideerimisel esitatud korralikult vormindatud, visuaalselt kena ja grammatiliselt korrektne CV annab sulle märkamatult boonuspunkte. Ükskõikselt kokku pandud ja kirjavigadest kubisev CV saadab su avalduse aga sammukese lähemale paberihundile.

CV, mida pole aastaid uuendatud ega muudetud, torkab juba kaugelt silma. Kuigi iseenesest pole ju kõigi oma kogemuste näitamises midagi halba, siis üleliigse informatsiooniga kuhjatud CV võib jätta mulje, et sa saadad sama faili kõikidele pakkumistele. Tervet kogemustepagasit koondava faili omamine on küll hea idee, ent vastavalt töökuulutusele peaks sellest muu ebavajaliku info välja noppima.

Personaalselt ülesehitatud CV-sse tasub lisada paar viimast töökogemust ja siis just selle kindla tööpakkumisega seotud töökohad, koolitused, oskused ja… isegi hobid! Pikaajalise kogemusega värbajad tunnevad hoolega ette valmistatud CV esimesest pilgust ära ning see näitab, et sa oled võtnud aega, et just nimelt sellele töökuulutusele reageerida.

 

Internet on nii su sõber kui ka vaenlane

Praegusel internetiajastul ei järgne CV-ga tutvumisele mitte alati telefonikõne kandideerijale, vaid pigem kandideerija nime otsingumootoritesse sisestamine. Leitav info võib sinu töölesaamise võimalusi nii suurendada kui vähendada. Careercast toob välja mõned punktid, mida järgides saab veenduda, et internetis näidatav igapäevaelu ei rikuks shansse töö leidmisel.

Oma töökoha, ülemuse ja kolleegide kirumine ei tee kunagi midagi head. Kui potentsiaalne tööandja näeb, et oled minevikus oma töökohta ainult negatiivselt suhtunud, mõtleb ta kindlasti hoolikalt, kas ta ikka soovib sind palgata ja samasuguse käitumisega riskida.

Samamoodi võib võimalikku tööandjat mõtlema panna ka see, kui sa oma tööotsingut sotsiaalmeedias või blogis liiga täpselt kajastad. Pole paha jagada oma tutvusringkonnas tuttavatega infot, et otsid uut töökohta või lühidalt muljeid senistest tööintervjuudest – tuttavad võivad uue töökoha leidmisel suureks abiks olla. Küll aga tasub teada, et tööpakkumisega seotud andmete postitamine või tööpakkumise eeliste ja puuduste avalikult kaalumine võib viia tööpakkumise tühistamiseni.

Tähelepanu tasuks pöörata sellelegi, kuidas sa oma vabal ajal kirjutad. CV võib küll hiilata laitmatu grammatikaga ning lauseehitusega, ent konarlik tekst või pidev lühendite kasutamine sotsiaalmeedias võib tekitada tööandjas kahtlusi, ega sa pole oma CV juures juhuslikult toimetaja abi kasutanud.

 

 

Mõtle, enne kui avaldad

Väga oluline roll on muidugi sellel, mida sa üldse internetti postitad. Näiteks diskrimineerivate ja solvavate kommentaaride postitamine võib kaasa tuua rohkematki, kui lihtsalt kulmukortsutuse mõnelt sõbralt. Isegi kui su postitused on mõeldud naljana, ei soovid ettevõtted siduda end inimesega, kelle käitumine võib heita varju ka ettevõttele.

See, et potentsiaalne tööandja heidab pilgu su sotsiaalmeedia kontodele, ei tähenda samas, et sa peaksid endale võltsidentiteedi looma. Tasuks lihtsalt mõelda, mida oma lehele lisada ja mida pigem privaatsena hoida.

Kuigi viimane puhkusereis palmide alla võis olla suurepärane, siis purjuspäi tehtud peopildid võiksid ehk olla nähtavad vaid sõpradele. Oma privaatsuse kaitsmine ei ole keeruline. Piisab, kui määrad sotsiaalmeedia sätted selliselt, et sinu fotod ja postitused ei ole avalikud. Sellisel moel saad küll sõpradega oma elu jagada, ent samas ei pea pabistama selle pärast, mis tööandjale silma võib jääda.

 

Pane veeb enda kasuks tööle

Internetti on võimalik kasutada ka eesmärgipäraselt töö otsimiseks. LinkedIni veebilehel konto omamine on paljude meelest loogiliseks sammuks, et tööjõuturuga sammu pidada. Pidevalt lisandub uusi tööpakkumisi ka SinuCV.ee portaali. Samamoodi on ka erialaseid veebilehti- ja foorumeid, kus kasutaja omamine aitab nii erialal toimuval silma peal hoida kui pakub võimalust ka teadjatelt nõuandeid küsida.

Alles siis, kui tööandja on su CV läbi vaadanud ja tutvunud sellega, mida võib internetis sinu nime alt leida, on ta valmis sind intervjuule kutsuma, et näha, mis mulje sa jätad silmast-silma kohtudes. Selle hetkeni jõudmiseks mõtle, mis sa siit artiklist teada said, ning mida sa võiksid kasutada, et oma võimalusi tööturul veelgi suurendada, ning nii jõuda enda unistuste töökohani.

 

• Jaga:
• 

« Uut moodi tööportaal Motivatsioonikiri – edu võti või mahavisatud aeg? »